|
|
Ehitame maja, ehitame maja
Kena väikse maja
Kive kokku veame, palke tooma peame
Nii, et türa, lahku!
Nii, et türa, lahku!
Me ehitame maja, parem lahku
Kao mu elust
Sest, kui ehitamiseks läks,
langetasid kõik alustalad kokku
Üksi hoidma neid jäin
Kas tead, kui raske on,
käed selja taha seotult,
maailm enda õlul koormaks,
hingeliinid veatud nüüd uude koju
Koju, kus korruseid on mitmeid,
aga ruumipuudus säilib,
kuna ise külvasid sa selle vilja enda aeda
Nagu Atlasel on mul koorem kanda, kas tead?
Mis oleks võinud, mis oleks saanud, kaugeks unelmaks nüüd jääb
Nagu Atlasel on koorem kanda, kas tead?
Mis oleks võinud, mis oleks saanud, kaugeks uneks nüüd jääma peab
Põleb viha mu sees,
see ürgne raev
Põleb viha taaskord,
mille maha jätsin
Põleb viha taas,
see ürgne raev
Ajast, kui mind sa jätsid (jätsid)
Lähme ehitame maja
Need kuldsed sõnad
Loome kodu üheskoos
Lähme ehitame maja
Kas näitad end,
oma nägu, veelkord?
Juured maas,
peadpidi vees,
kaljult alla kukkumas
Raske on leida tasakaalu,
kui tunned end kaalutult
Kas tead kuis tundsin,
end tunnen veel?
Kord truudust vannun
Teine murrab ees
Hüppan peakat, ma karastun
Ikka leidub soola magevees
Kardan ära uppuda
Õnneks sool ei lase mul
veekogu põhja vajuda
Jälestus - järjekordne põhi
Läbi pudelikaela lõppu vaatlen taas
Tagasi alguses, kuid sisse vajun ma
Eks ma ise pärast vaata, kuidas pärast välja saan
Põleb viha mu sees,
see ürgne raev
Põleb viha taaskord,
mille maha jätsin
Põleb viha taas,
see ürgne raev
Ajast, kui mind sa jätsid (jätsid)
|
